Eesti
English По-русски
Eesti ja Venemaa »

Venemaa - Relations

01.10.2015

viimati uuendatud: 11.11.2013
 
 

Diplomaatilised suhted
Olulisemad visiidid
Lepingud
Piirileping
Majandussuhted
Kultuurisuhted
Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad
Eestlased Venemaal

 

2. veebruaril 1920 kirjutati alla Eesti ja Venemaa (toona Vene SFNV) vaheline Tartu rahuleping, millega riigid tunnustasid vastastikku teineteise iseseisvust.

Kahe maailmasõja vahelisel perioodil olid Eesti Vabariigi saadikud Moskvas:

1921-1922 – Tõnis Vares
1922-1926 – Ado Birk
1926-1928 – Heinrich Laretei
1928-1933 – Julius Seljamaa
1933-1936 – Karl Tofer
1936-1937 – August Traksmaa
1938-1940 – August Rei

Venemaa taastunnustas Eestit 24. augustil 1991. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 24. oktoobril 1991. Taasiseseisvunud Eesti esimene suursaadik Venemaa Föderatsioonis Jüri Kahn andis oma volikirja üle 4. veebruaril 1992. Järgnevalt olid Eesti suursaadikuteks Moskvas Mart Helme (1995-1999), Tiit Matsulevitš (1999-2001), Karin Jaani (2001-2005), Marina Kaljurand (2005-2008) ja Simmu Tiik (2008-2012). Praegu esindab Eestit Moskvas suursaadik Jüri Luik, kes andis oma volikirja üle 24. jaanuaril 2013.

Venemaa esimene suursaadik taasiseseisvunud Eestis Aleksander Trofimov andis oma volikirja üle 9. septembril 1992. Järgnevalt esindasid Venemaad Eestis Aleksei Gluhhov (1997-2000), Konstantin Provalov (2001-2006) ning Nikolai Uspenski (2006-2009). Praegune Vene suursaadik Juri Merzljakov andis oma volikirja üle 28. oktoobril 2010.

Lisaks suursaatkonnale Moskvas on Eestil Venemaal veel peakonsulaat Peterburis ning peakonsulaadi konsulaartalitus Pihkvas. Venemaal on Eestis lisaks suursaatkonnale Tallinnas peakonsulaat Narvas ning suursaatkonna konsulaarosakonna kantselei Tartus.

Eesti eesmärgiks on arendada Venemaaga heanaaberlikke ja vastastikku kasulikke suhteid. Eesti kahepoolsed suhted Venemaaga on osa NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsetest jõupingutustest luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussidemed. Sel eesmärgil püüame nii läbi kahepoolsete suhete, regionaalse tasandi kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide arendada koostööd, mis toovad praktilist kasu mõlema riigi kodanikele.

Edendamaks kahepoolseid sidemeid, on Eesti ja Venemaa vaheline suhtlus keskendunud viimastel aastatel praktiliste küsimuste lahendamisele. Sellega seoses tuleb eraldi esile tõsta tehtud tööd kahe riigi vahelise lepingulise baasi arendamisel. 24.04.2012 allkirjastati EE-RU piiriläbilaskepunktide leppe muudatused, millega ajakohastati 2002 aastal sõlmitud leping.  02.03.2012 toimunud  EE-RU pensionileppe ratifitseerimiskirjade vahetusega jõustus lõplikult mõlema riigi kodanike elu oluliselt mõjutav leping. 28.11.2011 jõustus kahe riigi vahelise tagasivõtulepingu rakendusprotokoll.  Lisaks jätkuvad konsultatsioonid ja läbirääkimised veel mitmete kahepoolsete lepingu osas.

EL-Venemaa suhete arendamiseks on Euroopa Liidus otsustatud edasi minna EL-Venemaa uue raamlepingu läbirääkimistega. Kuni EL-Venemaa uue lepingu jõustumiseni ongi Eesti-Vene suhete üheks põhialuseks kõrvuti kahepoolsete lepingutega 1997. aastast pärinev EL-Vene Partnerlus- ja koostööleping (PCA) ning 2005. a. mais saavutatud 4 ruumi kokkulepe: majandusruum; vabaduse, julgeoleku ja õigusruum; välisjulgeoleku ruum; ja haridus- ja teadusruum. 2011. a detsembri EL-Venemaa tippkohtumisel lepiti kokku ühissammudes (meetmed reisidokumentide turvalisuse,  piirihalduse, samuti avaliku korra, julgeolekualase,  juriidilise ning välissuhtluse (s.h. inimõiguste) alase koostöö paremaks tagamiseks), mille täitmine on eelduseks viisavabaduse läbirääkimiste alustamiseks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel.    
 

Visiidid
 

Venemaale
juuni 2013 Välisminister Urmas Paet kohtus Kaliningradis LMN välisministrite kohtumise raames Venemaa välisminister Sergei Lavroviga.
aprill 2013 Peaminister Andrus Ansip kohtus Peterburis Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga Läänemere keskkonnaalast koostööd puudutava kohtumise raames.
aprill 2013 Riigikogu väliskomisjoni visiit Venemaale, kohtumine Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni  esimehe Mihhail Margeloviga  ja Riigiduuma väliskomisjoni juhi Andrei Puškoviga.
jaanuar 2013 Riigikontrolör Mihkel Oviir kohtus koos erinevate Eesti ametkondade esindajatega Peterburis Vene Riigikontrolli esimehe Stepašini ja Vene ametkondade delegatsiooniga.
detsember 2012 Läänemeremaade transpordiministrite kohtumisel Moskvas viibinud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus Venemaa transpordiministri Sokolovi, kommunikatsiooni- ja massimeedia ministri Nikiforovi ja Vene presidendi transpordinõuniku Levitiniga.
oktoober 2012 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastas Moskvas põllumajandusnäitust “Kuldne Sügis” ja kohtus Venemaa põllumajandusministri Nikolai Fjodoroviga.
august 2012 Riigikogu aseesimees Laine Randjärv ja Riigikogu liige Aadu Must osalesid Läänemeremaade parlamentaarsel konverentsil Peterburis.
mai 2012 Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtus Moskvas Riigiduuma väliskomisjoni esimehe Aleksei Puškoviga.
aprill 2012 kultuuriminister Rein Lang kohtus Moskvas Venemaa asekultuuriminister Pavel Horošiloviga ja kirjutas alla Eesti-Vene kultuuriprogrammi aastateks 2012-2014.
oktoober 2011 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder külastas Moskva visiidi käigus põllumajandusnäitust “Kuldne Sügis” ja kohtus Venemaa põllumajandusminister Jelena Skrõnnikuga. Tegemist oli taasiseseisvusejärgselt esimese kohtumisega kahe maa ministrite vahel.
september 2011 regionaalminister Siim Valmar Kiisler osales Kaliningradis toimunud piiriülese koostöö konverentsil ja kohtus selle raames Vene regionaalarenguminister Viktor Basarginiga.
veebruar 2011 President Toomas Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet ja kultuuriminister Laine Jänes osalesid Jaani kiriku avamisel Peterburis.
september 2010 regionaalminister Siim Valmar Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalarenguministri Viktor Basarginiga.
mai 2010 kultuuriminister Laine Jänes kohtus Peterburis Venemaa asekultuuriminister Andrei Busõginiga.
mai 2010 President Toomas-Hendrik Ilves osales koos teiste riigi- ja valitsusjuhtidega 9. mai pidustustel Moskvas.
oktoober 2009 kultuuriminister Laine Jänes kohtus Moskvas Venemaa kultuuriministri Aleksandr Avdejeviga.
september 2009 regionaalminister Siim Kiisler kohtus Peterburis Venemaa regionaalministri Viktor Basarginiga.
august 2009 välisminister Urmas Paet kohtus Peterburi kuberneri Valentina Matvijenkoga
detsember 2008 välisminister Urmas Paet osales Moskva ja kogu Venemaa Patriarh Aleksius II ärasaatmisel Moskvas.
oktoober 2008 Peterburis toimunud Põhjamõõtme välisministrite kohtumise raames kohtus välisminister Urmas Paet Venemaa välisministri Sergei Lavroviga
juuni 2008 President Toomas-Hendrik Ilves viibis Soome-ugri rahvaste V maailmakongressil Hantõ-Mansiiskis ning kohtus samas presidendi Dmitri Medvedeviga.
juuni 2008 XII rahvusvahelise majandusfoorumi raames Peterburis kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Venemaa transpordiministri Igor Levitiniga.
märts 2008 välisminister Urmas Paet kohtus Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamise raames Moskvas asevälisministri Vladimir Titoviga.
oktoober 2007 välisminister Urmas Paet kohtus Moskvas Vene Föderatsiooni asevälisminister Vladimir Titoviga.
juuni 2007 XI rahvusvahelise majandusfoorumi raames Peterburis arutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Venemaa majandusminister German Grefiga kahepoolseid majandusküsimusi.
Eestisse
juuni 2013 Moskva ja kogu Venemaa Patriarh Kirill kohtus Eesti visiidil Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja välisminister Urmas Paetiga.
detsember 2012 Venemaa asevälisminister Vladimir Titov kohtus Eesti-Vene piirikonsultatsioonide  raames Tallinnas välisminister Urmas Paetiga.
november 2012 Eestis visiidil olnud Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov kohtus välisminister Urmas Paeti ja Riigikogu väliskomisjoniga.
juuli 2012 Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja Vene Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi juhitud delegatsioonide kohtumine Lõuna-Eestis ja Pihkvas.
märts 2012 Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepašin kohtus Eestis ja Vene poolel Ivangorodis riigikontrolör Mihkel Oviiriga ja allikirjastas kahe riigi kõrgeimate auditiasutuste koostöös valminud kahe paralleelauditi tulemuste ühisosa käsitlevad dokumendid.
veebruar 2011 Venemaa regionaalarenguminister Viktor Basargin kohtus Tallinnas regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga.
juuni 2010 Vene Riigikontrolli esimees Sergei Stepašin kohtus Riigikogu esimehe Ene Ergma, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi ning riigikontrolör Mihkel Oviiriga.
november 2009 Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse juht Viktor Ivanov kohtus Tallinnas siseminister Marko Pomerantsi ja rahandusminister Jürgen Ligiga.
juuli 2009 Venemaa Föderatsiooni Piirivalveteenistuse ülem Vladimir Pronitšev kohtus Tallinnas siseminister Marko Pomerantsiga ja Piirivalveameti peadirektori Roland Peetsiga.
jaanuar 2009 Venemaa kultuuriminister Aleksandr Avdejev ja Eesti kultuuriminister Laine Jänes kirjutasid Tallinnas alla Eesti-Venemaa kultuurikoostöö programmile aastateks 2009-2011.
jaanuar 2008 Venemaa asevälisminister Vladimir Titov kohtus Eesti ja Venemaa poliitiliste konsultatsioonide raames Tallinnas välisminister Urmas Paetiga.

Vaata lisaks: visiitidest pikemalt

Olulised kohtumised mujal:
 

Novembris 2012 Laoses toimunud ASEM-i kohtumise raames kohtusid peaminister Andrus Ansip ja Venemaa peaminister Dmitri Medvedev.

Oktoobris 2012 kohtus välisminister Urmas Paet EL-Venemaa välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Juunis 2011 kohtus välisminister Urmas Paet Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Mais 2010 kohtus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Saksamaal Leipzigis Venemaa transpordiminister Igor Levitiniga.

Juunis 2009 kohtus välisminister Urmas Paet Taanis Helsingøris Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Detsembris 2008 kohtus välisminister Urmas Paet Helsingis toimunud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) välisministrite kohtumise raames Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Juunis 2007 kohtus välisminister Urmas Paet Läänemeremaade Ministrite Nõukogu välisministrite kohtumise raames Malmös Venemaa välisministri Sergei Lavroviga.

Detsember 2005 kohtus välisminister Urmas Paet Ljubljanas OSCE välisministrite kohtumise raames Vene välisminister Sergei Lavroviga.

Detsembris 2004 kohtus välisminister Kristiina Ojuland Brüsselis NATO välisministrite kohtumise raames Vene välisminister Sergei Lavroviga.

Juunis 2003 kohtus välisminister Kristiina Ojuland Poris LMN välisministrite kohtumise raames Vene välisministri Igor Ivanoviga.

Lepingud
 

Eesti ja Venemaa vahel on ligi 30 kehtivat kahepoolset kokkulepet.

Viimasel kümnendil on sõlmitud ja jõustunud järgmised lepingud:

  • Lennunduskokkulepe (jõustus 30.08.00)
  • Rahvusvahelise autoveo kokkulepe (jõustus 26.03.01)
  • Protokoll "Lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta Tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades" juurde (jõustus 20.05.02)
  • Kokkulepe laevasõidust Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Emajõel ja Velikaja jõel (jõustus 06.08.02)
  • Kokkulepe läbilaskepunktidest Eesti-Vene riigipiiri ületamiseks (jõustus 25.06.02); Leping läbis uuendused, muudatused allkirjastati 24.04.12
  • Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Kultuuri- ja Massikommunikatsiooni Ministeeriumi vaheline kultuuri- ning massikommunikatsiooni alase koostöö kokkulepe (jõustus 10.02.08)
  • Eesti Vabariigi Konkurentsiameti ning Venemaa Föderaalse Monopolidevastase Agentuuri koostöö kokkulepe (jõustus 02.09.2009)
  • Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Narkootiliste Ainete Ringluse Kontrolli Föderaalteenistuse vaheline narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku ringluse vastu võitlemise koostöökokkulepe (jõustus 04.04.2006)
  • Täiendav koostööprotokoll Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel narkokuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks (allkirjastatud 25.11.2009)
  • Kokkulepe Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ja Venemaa Föderatsiooni Narkootikumide Käitlemise Kontrolli Föderaalteenistuse vahel koostööst võitluses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete ebaseadusliku käitlemisega (jõustus 26.11.2009)
  • Eesti-Vene tagasivõtulepingu rakendusprotokoll (jõustus 28.11.2011)
  • Eesti-Vene pensionikindlustuse koostöölepe (ratifitseerimiskirjad vahetati 02.03.2012)

PIIRILEPING
 

Piirilepingud koos juurdekuuluvate lisadega parafeeriti esmakordselt novembris 1996. Pärast Venemaa poolset soovi lisada lepingutesse tehnilisi parandusi, parafeerisid Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšižov Peterburis 5. märtsil 1999 Eesti-Vene piirilepingud uuesti. Piirilepingud allkirjastasid kahe riigi välisministrid 18. mail 2005 Moskvas. Riigikogu ratifitseeris lepingud 20. juunil ning Eesti president kuulutas need välja 22. juunil 2005.

6. septembril 2005 teatas Venemaa välisministeerium, viidates Riigikogu piirilepingute ratifitseerimisseadusesse lisatud preambuli tekstile, et Venemaa ei kavatse hakata Eesti-Vene piirilepingute osapooleks ning ei loe end seotuks lepingute objekti ja eesmärke puudutavate asjaoludega.

2012 oktoobris tegi Riigikogu väliskomisjon koos kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajatega valitsusele ettepaneku, alustada Venemaaga konsultatsioone mõlemaid pooli rahuldava piirilepingu sõlmimiseks. 14. oktoobril 2012 Luksemburgis toimunud kõnelustel välisminister Urmas Paeti ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel leppisid pooled kokku konsultatsioonide läbiviimises, eesmärgiga leida võimalus piirilepingu jõustamiseks. Toimus kolm konsultatsioonivooru - 31. oktoobril 2012 Moskvas, 18. detsembril Tallinnas ja 8. mail Moskvas.  Eesti poolt pidasid konsultatsioone välisministeeriumi asekantsler Lauri Bambus ja suursaadik Jüri Luik. Viimasel konsultatsioonidevoorul Moskvas jõudsid pooled kokkuleppele täiendada 2005. aastal sõlmitud maismaa ja merepiiri lepingut. Lepingutesse lisatakse kinnitus, et pooltel puuduvad teineteisele territoriaalsed nõudmised ja sätestatakse, et maismaapiiri lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi. Pärast Riigikogu väliskomisjoni informeerimist konsultatsioonide tulemustest alustas Välisministeerium riigisiseseid protseduure uute piirilepingute tekstide heakskiitmiseks. 23.05.2013 kiitis Eesti valitsus heaks uuendatud Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu eelnõu. Uuendatud lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida.

Majandussuhted
 

Eesti liikmesus Euroopa Liidus on loonud aluse Eesti ja Venemaa vaheliste kaubandus-majandussuhete kiiremaks arenguks. Alates 1.05.2004 on Eesti osa EL ühtsest väliskaubanduspoliitikast. Samuti laienes Eestile 1.maist 2004 EL ja Venemaa vaheline Partnerlus- ja Koostööleping (PCA – Partnership and Co-operation Agreement), mis lisaks väliskaubandusele reguleerib veel teenuste kaubandust, transiiti, intellektuaalomandi kaitset ja seadusandluse ühtlustamist.

Eesti on osa EL ja Venemaa vahelisest üldisest majanduskoostööst ning osaleb läbi mitmesuguste töögruppide ja nõukogude selle suundade kujundamises. Uusi aluseid majandussuhete arenguks Venemaaga annab ka 10. mail 2005. a. Moskvas Euroopa Liidu ja Venemaa vahel allkirjastatud nelja ruumi leppe 1. ruumi – majandusruumi – põhimõtete rakendamine.

Eesti ja laiemalt EL ning Venemaa majandussuhete läbipaistvust ja etteaimatavust peaks suurendama  Venemaa WTO-liikmesus.  Venemaast sai WTO täisliige 2012.a. augustis.

KAUBAVAHETUS
 

Eesti-Vene kaubavahetusele andis hoogu Venemaa poolt EL-Vene PCA laiendamine uutele liikmesriikidele 2004. a., seoses millega lõpetas Venemaa Eesti kaupadele topelttollide rakendamise. EL liikmesriigina lahendatakse paljusid kerkivaid kaubandusküsimusi Venemaaga läbi Euroopa Komisjoni.

Kaubavahetus Venemaaga on majanduskriisi järgselt kasvanud keskmisest kiiremini ning 2012. aasta seisuga tõusis Venemaa nii ekspordi kui kaubavahetuse kogukäibe osas Eestile suuruselt kolmandaks kaubanduspartneriks. Venemaa osatähtsus Eesti üldises kaubavahetuses oli 2012 aastal 9,3% ning ekspordis 12,1%.


Eesti-Venemaa kaubavahetus 2000-2012 (miljonit eurot)

Aasta Eksport Import
2000 80,0 390,0
2001 100,0 390,0
2002 120,0 380,0
2003 150,0 490,0
2004 267,1 617,3
2005 401,6 754,8
2006 605,3 1 389,4
2007 709,6 1 157,3
2008 880,4 832,4
2009 601,1 597,4
2010  846,8 762,8
2011 1312,5 1044,2
2012 1518,7 933,2

Kõik majandusandmed pärinevad Statistikaametist
 

Suurimad ekspordiartiklid  2012. a. olid

  • masinad ja seadmed (39% koguekspordist);
  • keemiatooted (16.5%);
  • valmistoidukaubad, joogid, tubakas (10%);
  • metallid ja metallitooted (5.6%);
  • transpordivahendid (5%).

Suurimad impordiartiklid  2012. a. olid:

  • mineraalsed tooted (56.5% koguimpordist);
  • keemiatooted (13.3%);
  • puit ja puittooted (11.3%);
  • metallid ja metalltooted (6.8%).

INVESTEERINGUD
 

Venemaa oli 31.12.2012 seisuga 658 mln. euroga Eestis viies välisinvestor (osakaal 4,6%) ja neljas Eesti otseste välisinvesteeringute sihtmaa 255 mln. euroga (osakaal 5,8%).

TURISM
 

Viimastel aastatel on järjepidevalt  kasvanud turism ja kaubavahetus, 2012 suurenes Eesti majutusasutustes viibinud Venemaalt pärit turistide ööbimiste arv 31% võrreldes 2011 aastaga, kasv on jätkunud ka 2013. aastal (esimesel poolaastal kasv ca 16%).

Venemaa turistide osatähtusus kõigi majutatud turistide hulgas annab neile riikide arvestuses Soome järel teise koha. Samamoodi oli Venemaa eestlaste jaoks 2012. aastal Soome järel populaarsuselt teine reisisihtpunkt.

Piiriülene koostöö
 

Eesti ja Venemaa vaheline piiriülene koostöö sai olulise arenguimpulsi tänu Euroopa Liidu programmidele (nt Phare Piireületava koostöö programm, Läänemerepiirkonna INTERREG IIIA programm). Koostöö partneritega Venemaalt on jätkunud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi (CBC) raames, mille esimene taotlusvoor korraldati 2010. a. sügisel ning teine 2011.a. lõpus. Programmi raames viiakse ellu ühisprojekte sellistes valdkondades nagu sotsiaalmajanduslik areng, keskendudes sealjuures ettevõtluse ja kaubavahetuse edendamise toetamisele, transpordiküsimustele, info- ja sidetehnoloogiale, teadusuuringutele ja turismile. Piirialad asuvad lahendama ühiseid probleeme ja väljakutseid mis on seotud keskkonna, looduskaitse, taastuvenergia, kultuuri ja ajaloolise pärandi kaitsega. Kodanikuühiskonda kaasavate projektide ning kultuuri, hariduse, tervishoiu ja spordi valdkonna ettevõtmistega pööratakse erilist tähelepanu inimestevahelisele koostööle. Siiani on arengud kõnealuse koostööprogrammi (ENPI Eesti-Läti-Vene CBC) osas olnud igati positiivsed. 2011.a. said kõigi nelja Eesti-Vene suuremahulise projektide eeltaotlused (näiteks Narva-Ivangorodi piiriületuspunkti rekonstrueerimine; Narva-Ivangorodi kindlustuste renoveerimine jne.) heakskiidu Euroopa Komisjonilt. Eesti soovib viljaka ja eduka programmi jätkumist ka järgmise EL finantsperspektiivi ajal. Lähemat informatsiooni programmi kohta leiab Siseministeeriumi koduleheküljelt http://www.siseministeerium.ee/31799/ ning programmi koduleheküljelt www.estlatrus.eu.

Eestil on tihedad kontaktid lähinaabrite Pihkva, Leningradi ja Novgorodi oblastiga ning Peterburiga, mis aitab kaasa stabiilsuse ja heaolu vööndi laienemisele meie vahetus naabruses. Erinevad koostöölepped on sõlmitud mitme eesti ja vene kohaliku omavalitsuse vahel: Narva ja Ivangorodi, Tartu ja Pihkva, Tartu ja Peterburi Vassileostrovski rajooni, Mustvee ja Oudova, Mustvee, Kohtla-Järve ja Pihkva, Kohtla-Järve ja Slantsõ rajooni, Kohtla-Järve ja Veliki Novgorodi, ning Jõhvi valla ja Kingiseppa linna vahel. Koostööd tehakse hariduse, kultuuri, linnaplaneerimise, turismi, majandusarengu ja paljudes teistes valdkondades.

Eesti Setomaa valdade liit ja Petseri rajoon Venemaalt edendavad kohalikke kultuuritraditsioonidel põhinevat ettevõtlust Setomaal, et säilitada ja tugevdada Seto kultuuri identiteeti nii Eestis kui ka Venemaa aladel.

Aktiivselt tegutseb Peipsi koostöö keskus, mille piiriregiooni hõlmavaid projekte on toetanud Euroopa Liit, ÜRO Arenguprogramm, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, USA, Taani, Rootsi jt.

Kultuurisuhted
 

Kultuurikontaktid Eesti ja Venemaa vahel on tihedad ja laabuvad suuremate tõrgeteta. Selleks on loodud ka märkimisväärne institutsionaalne raamistik. Juba 1992. aastal sõlmiti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumide - vaheline koostöökokkulepe, mida on konkretiseeritud koostööprogrammides. Alates  2006. aastast on Eestil Moskvas kultuuriatašee.

Eesti ajaloos ja kultuuriloos olulist rolli mänginud Jaani kiriku pidulik taasavamine Peterburis toimus 20. veebruaril 2011. Ametlikult sai eesti kogudus kiriku omanikuks 21.08.2013 tulenevalt  12. detsembril 2012 a. Peterburi linnavalitsuse otsusest tagastada Jaani kirik sealse eesti koguduse omandusse. Jaani kiriku Peterburis rekonstrueerimistööd algasid märtsis 2009, mille käigus sai ligi 80 aastat ilmalikus kasutuses olnud kirik tagasi oma esialgse funktsiooni ja välimuse. Loe lisaks: Peterburi Jaani kirik 1860-2010.

Ka 2012. aastat võib edukaks kultuuriaastaks pidada. 2012. aasta olulisemaiks poliitiliseks sündmuseks Eesti ja Venemaa kultuurisidemete tugevdamisel oli kultuuriministeeriumide koostööprogrammi 2012-2014 allkirjastamine 16. aprillil kultuuriminister Rein Langi ning Vene Kultuuriministeeriumi aseminister Pavel Horoshilovi poolt

Suurimad ja töömahukaimad projektid 2012. aastal olid Eesti Rahvusmeeskoori ringreis Venemaal, nn kuldse ringi linnades (Peterburg, Novgorod, Tver, Jaroslavl, Moskva) ja Tallinna Kammerorkestri turnee Permis, Uralskis ja Moskvas.

Kindlasti väärib äramärkimist Eesti Film 100 tähistamine Venemaal. Koostöös Moskva Kinomuuseumiga valmis mahukas ajaloolis-läbilõikeline programm, mille raames näidati filme perioodist 1912-2010, programmis oli 11 mängufilmi, 14 dokumentaalfilmi ning 15 animafilmi. Eraldi eesti animafilmide programmiga osaleti ka Kaliningradi Euroopa filmide festivalil, kus 7 seansil jõudis vaatajateni 35 filmi stuudio Nukufilm loomingust.

Eesti osales edukalt Euroopa Päevadel Kaluugas, Kaasanis, Peterburis, Doni-äärses Rostovis ja Kaliningradis.

Ära võib märkida eesti illustratsioonikunstnike näituste suure menu: vendade Grimmide muinasjuttude teemalist näitust sai peale eksponeerimiste Moskvas näha ka Joskar-Olas, Krasnoarmeiskis ning Kirovis, 2013.a. jätkub näituse teekonda juba  uutes linnades ja muuseumides. Sama võib öelda „Meremuinasjuttude“näituse kohta, sest näitusest huvitatud muuseume jätkus ka 2013. aastaks.

Rahvadiplomaatia edendamise eest said minister Urmas Paetilt 2012.a.tänada Ljudmila Zjumtšenko  pikaajalise Tammsaare muuseumi Sotšis projekti arendamise ning eesti kultuuri toetamise eest Venemaal ning Vera Oinets, Krasnojarski Eesti Seltsi eestvedajat, eesti kultuuri tutvustamise ja säilitamise eest Venemaal.

Eesti esindused Venemaal toetavad jätkuvalt kohaliku eestlaskonna tegevust. Moskva Eesti Selts korraldab regulaarseid üritusi saatkonna ruumides. Peterburi Eesti Selts tähistas äsja oma 20. aastapäeva. Eesti kultuuri vallas võib Peterburis 2012. aasta tähtsündmusteks lugeda septembris Tallinna päevade raames aset leidnud eesti (moe)disaini tutvustavat üritust ja Jelagini saarel asuvas tarbekunstimuuseumis kaks kuud üleval olnud eesti kaasaegse klaasikunsti mahukat näitust. Märtsis ja novembris esines Peterburi filharmoonia suures saalis ERSO, septembri alguses andis RAM Jaani kirikus oma eduka Venemaa-turnee avakontserdi, märtsis esines samuti Jaani kirikus filharmoonia kammerkoor.

Hea kõlapinna sai iga-aastane eesti keele ja kultuuri konverents aprillis Jaani kirikus, millest peaks ilmuma ka raamat.

Venemaal asuvad Eesti kultuurivarad
 

Saades Euroopa Nõukogu liikmeks 1996. a. võttis Venemaa endale muuhulgas ka kohustuse tagastada teistele EN liikmesriikidele Venemaa territooriumil asuvad kultuurivarad. Eesti territooriumil asunud kultuurivarasid on Venemaale viidud enamasti I ja II maailmasõja ning Nõukogude okupatsiooni ajal alates 1944. aastast. Venemaal asuvad Eesti kultuuriväärtused nagu Tartu Ülikooli Morgensterni kogu (Voronežis), Eesti Postimuuseumi varad (Sidemuuseumis Peterburis) ja Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus (Relvapalatis Moskvas). Viimasest valmis veebruaris 2008 riigikantselei tellimusel 1936. a. kavandite põhjal uus kõrgeim riiklik autasu – Eesti riigivapi ketiklassi teenetemärk. Seoses uue autasu valmistamisega sai Moskvas olevast ketist museaal.

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahel on sõlmitud leping koostöö kohta kultuuriväärtuste säilitamisel (04.12.1998). Sõlmitud on ka koostööprotokoll Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi ning Voroneži oblasti kunstimuuseumi vahel. 15.-16. septembril 2000 toimus Tartu Ülikoolis Ukraina, Saksamaa, Poola, Läti ja UNESCO esindajate osavõtul rahvusvaheline restitutsioonialane konverents, mis oli ennekõike pühendatud Voronežis asuvale Morgensterni kogule. Konverentsi üheks tulemuseks oligi  Tartu ülikooli ja Voroneži oblasti kunstimuuseumide koostööprotokolli allkirjastamine 2001. aastal, mis nägi ette vaba ligipääsu tagamist kunstiteostele ja ülikooli kunstivarakataloogi ühist koostamist. Tänase seisuga on suurem osa ülikooli varast kindlaks määratud. TÜ kunstimuuseumi ning Voroneži kunstimuuseumi ja Eesti ning Vene kultuuriministeeriumide ühistööna valmis 2006. aasta augustis TÜ Voronežis asuva kunstivara kataloogi esimene köide, mis katab põhiosa kunstikogust. Tulevikus on plaanis avaldada kataloogi teine köide, mis hõlmaks mündikogu. Vahepealsetel aastatel Tartu-Voroneži koostöö takerdus erinevatel põhjustel (Voroneži muuseumi direktori surm jm), kuid pärast järjekordse kultuurikoostöö programmi allakirjutamist aastaiks 2012 -2014 kinnitas Vene Kultuuriministeerium oma kirjaga valmisolekut kataloogiga edasi minna. Ministeeriumide vahel on ka esimesed konsultatsioonid toimunud ja protsess jätkub.

Loe lisaks: Kultuuriväärtused välismaal (132.34 KB, PDF)

Eestlased Venemaal
 

Eestlaste väljarändes Venemaale võib eristada mitmeid perioode. Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lähiränne põhiliselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise väljarände aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida riigi inimtühjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolõpinlik organiseeritud väljaränne, mil Siberi populaarsus väljarändekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolõpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama.

Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise. Eestlaste arvu vähenemisel Venemaal oli ka teisi põhjusi alates stalinlikest repressioonidest kuni mobilisatsioonini Teise maailmasõja ajal. Pärast Teist maailmasõda kahanes eestlaste arv Venemaal vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi.

Kõige suuremad eestlaste kogukonnad asuvad Peterburis, kus 2002. aasta rahvaloenduse järgi elas 2226 eestlast, Leningradi oblastis (1409) ja Moskvas (1244). Siberi kogukonnad on üldiselt väikesed. Kaks suuremat eesti külakogukonda (Ülem-Suetuk ja Haidak) asuvad Krasnojarski krais, kummaski elas 2008. a. aastal umbes 200 elanikku, põhiosa eestlased. Lisaks veel väiksemad külad ja Krasnojarsk. Novosibirski oblastis elab eestlasi enim Nikolajevka külas (Kõštovski raj). Tomski oblastis, kus eestlased on üks suuremaid rahvusgruppe, on meie rahvuskaaslasi enim Kasekülas ehk Berjozovkas ning Liliengofis (Pervomaiski rajoon). Tegemist on Stolõpini reformide ajal tekkinud asulatega ja hinnanguliselt elab neis ca 500 eestlast. Ka Omski oblastis on suhteliselt palju eestlasi, suurim eestlaste külakogukond on Lilliküla ehk Lileika Sedelnokovo rajoonis, väiksemaid külakesi on umbes 10.

Vaatamata sellele, et Venemaa eestlasi on arvuliselt tunduvalt vähemaks jäänud, oleme suutnud säilitada oma keele ja kultuuri. 20. sajandi 1990-ndatel aastatel rahvusseltside tegevus Venemaal taaselustus ja suuremates kogukondades organiseerisid eestlased oma kultuuriseltsid (Peterburis, Moskvas, Arhangelskis, Tveris, Krasnojarski krais, Tšerepovetsis, Petroskois). 1998. aasta märtsis ühinesid seltsid mittetulunduslikku organisatsiooni Venemaa Eesti Seltside Liit (VESL), et tagada omavahelised kontaktid ja suhted. Ajaleht “Peterburi Teataja”, mille asutamisaasta on 1908, ilmub jälle ja kajastab eestlaste tegevust üle kogu Venemaa. 1994. aastast tegutseb taas Püha Johannese eesti evangeelne-luteri kogudus.

Loe lisaks: Eestlased Venemaal

Eesti keele õpe Venemaal
 

Hetkel on Venemaal üks eesti keele süvaõppega üldhariduskool – Petseri Lingvistiline Gümnaasium (end Petseri II keskkool), kus alates 2002. aastast töötab Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt saadetud eesti keele õpetaja. Petseri Lingvistilises Gümnaasiumis õppis 2011/2012. õppeaastal 158 õpilast. Samuti töötab Eesti riigi poolt saadetud õpetaja Krasnojarski krai Ülem-Suetuki põhikoolis. Peterburi Riiklikus Ülikoolis, kus 2007. aasta sügisel avati eesti keele eriala, töötab Eestist lähetatud lektor alates 2002/2003. õppeaastast. 2008/2009. õppeaasta sügissemestril saatis Tartu Ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi raames Eestist lektori Moskva Riiklikku Ülikooli.

Eesti keelt õpetatakse veel Peterburi Eesti Kultuuriseltsis, Moskva Eesti Seltsis ja Krasnojarski Eesti Kultuuriseltsis „Eesti”. Kohapealsel finantseerimisel toimub eesti keele õpe Pihkva Volnõi Instituudis, Moskva Riiklikus Rahvusvaheliste Suhete Instituudis ja Skandinaavia koolis Moskvas. Eesti Instituudi kaudu toetab Haridus- ja Teadusministeerium Venemaal eesti keele õpetamist eestikeelse õppekirjandusega. Koostöös Emakeele Seltsiga on Haridus- ja Teadusministeerium Moskvas ja Peterburis regulaarselt korraldanud ka keelepäevi ning koostöös Tartu Ülikooliga korraldatakse igasuvist õpetajate täienduskoolitust.

Venemaa eesti päritoluga lastel on viimastel aastatel olnud võimalus tulla suvel Eestisse keelelaagrisse ning nii mitmeidki motiveerib see oma tulevikuplaane Eestiga siduma. Lisaks on Venemaa Föderatsioonis elavatel eesti päritolu noortel Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi toel võimalik oma edasist haridusteed jätkata Eesti haridussüsteemis. 2013/2014. õa õpib Eestis stipendiumi toel 16 Venemaa Föderatsioonist pärit noort.

TopBack

© EV Peterburi Peakonsulaadi Pihkva talitus Narodnaja 25, Pihkva, Venemaa tel. (78 112) 725 380, e-mail: Consulate.Pskov@mfa.ee